Subkliiniline vatsaatsidoos
Normaalse vatsa talitluse korral on piimhappe produktsioon võrdne piimhappe kasutamisega. Mitmete erinevate tegurite toimel võib aga piimhappe metabolism häiruda, mille tulemuseks on subkliiniline atsidoos. Peamiseks atsidoosi tekkepõhjuseks on kiire üleminek koresöödalt
kiiresti fermenteeruvatele süsivesikutele (tärklis ja suhkrud). Suured tärklise ja suhkrute kogused stimuleerivad piimhapet produtseerivaid baktereid. Tekib olukord, kus bakterid, kes normaalselt vajavad piimhapet, ei suuda seda ära kasutada. Happe hulka vatsas määratakse pH järgi. Normaalne vatsa pH on 6,0-6,2, mis kõigub teatud piirides isegi tervetel lehmadel. Piimhape on kümneid kordi tugevam hape kui teised vatsas tekkivad happed, mistõttu ta põhjustab vatsa pH languse. Kui vatsa pH langeb alla 6,0, surevad kiudu seedivad bakterid ja
tselluloosi seede ning sellest äädikhappe produtseerimine väheneb. Kuna kiu seede lõpp-produkti kasutatakse piimarasva sünteesiks, langeb piimarasva osakaal. Seega piimarasva langus on üheks subkliinilise atsidoosi tunnuseks. Vatsas tekkivad suured happekogused põhjustavad osmootse kõhulahtisuse. Kui vatsa pH langeb alla 5,5, surevad normaalse vatsa
mikrofloorasse kuuluvad bakterid. Suured happekogused vatsas tekitavad ka vatsaseina haavandeid, mille kaudu infiltreeruvad vatsabakterid vereringesse ning põhjustavad maksaabstsesse. Endotoksiinid vabanevad G-bakterite suremise tagajärjel. Sattudes vereringesse kahjustavad nad verekapillaare sõrgades ning tekib laminiit. Subkliinilise atsidoosi tunnusteks on vahelduv isu, sest loomad söövad vähem vatsas oleva häire ajal. Kui vatsatöö normaliseerub, siis isu taastub. Atsidoosi põhjuseks võib olla ka sööda madal toorkiu sisaldus või liiga väikesed söödaosad. Mäletsemisel tekib alati palju sülge. Sülje pH on 8,5 ning sülg on ainus, mis hoiab vatsa pH tasakaalus. Kui loomad ei mäletse piisavalt, ei teki ka piisavalt sülge (naturaalset puhvrit vatsa happele) ning vatsa pH langeb. Teadlased on leidnud, et ka mükotoksiinide sisaldus viib atsidoosi tekkele.
Peamised tunnused vatsaatsidoosi korral on:
1) piimarasva sisalduse langus alla 3,0%;
2) tallahaavandite ja laminiitide sagenemine karjas;
3) vahelduv isu ning piimatoodangu kõikumine;
4) kõhulahtisus;
5) maksaabstsesside ning ninaverejooksude esinemine;
6) karja mäletsemise aktiivsus on madal
Subkliinlilise vatsaatsidoosi diagnoosimiseks kasutatakse rumenotsenteesi.
kiiresti fermenteeruvatele süsivesikutele (tärklis ja suhkrud). Suured tärklise ja suhkrute kogused stimuleerivad piimhapet produtseerivaid baktereid. Tekib olukord, kus bakterid, kes normaalselt vajavad piimhapet, ei suuda seda ära kasutada. Happe hulka vatsas määratakse pH järgi. Normaalne vatsa pH on 6,0-6,2, mis kõigub teatud piirides isegi tervetel lehmadel. Piimhape on kümneid kordi tugevam hape kui teised vatsas tekkivad happed, mistõttu ta põhjustab vatsa pH languse. Kui vatsa pH langeb alla 6,0, surevad kiudu seedivad bakterid ja
tselluloosi seede ning sellest äädikhappe produtseerimine väheneb. Kuna kiu seede lõpp-produkti kasutatakse piimarasva sünteesiks, langeb piimarasva osakaal. Seega piimarasva langus on üheks subkliinilise atsidoosi tunnuseks. Vatsas tekkivad suured happekogused põhjustavad osmootse kõhulahtisuse. Kui vatsa pH langeb alla 5,5, surevad normaalse vatsa
mikrofloorasse kuuluvad bakterid. Suured happekogused vatsas tekitavad ka vatsaseina haavandeid, mille kaudu infiltreeruvad vatsabakterid vereringesse ning põhjustavad maksaabstsesse. Endotoksiinid vabanevad G-bakterite suremise tagajärjel. Sattudes vereringesse kahjustavad nad verekapillaare sõrgades ning tekib laminiit. Subkliinilise atsidoosi tunnusteks on vahelduv isu, sest loomad söövad vähem vatsas oleva häire ajal. Kui vatsatöö normaliseerub, siis isu taastub. Atsidoosi põhjuseks võib olla ka sööda madal toorkiu sisaldus või liiga väikesed söödaosad. Mäletsemisel tekib alati palju sülge. Sülje pH on 8,5 ning sülg on ainus, mis hoiab vatsa pH tasakaalus. Kui loomad ei mäletse piisavalt, ei teki ka piisavalt sülge (naturaalset puhvrit vatsa happele) ning vatsa pH langeb. Teadlased on leidnud, et ka mükotoksiinide sisaldus viib atsidoosi tekkele.
Peamised tunnused vatsaatsidoosi korral on:
1) piimarasva sisalduse langus alla 3,0%;
2) tallahaavandite ja laminiitide sagenemine karjas;
3) vahelduv isu ning piimatoodangu kõikumine;
4) kõhulahtisus;
5) maksaabstsesside ning ninaverejooksude esinemine;
6) karja mäletsemise aktiivsus on madal
Subkliinlilise vatsaatsidoosi diagnoosimiseks kasutatakse rumenotsenteesi.